Eestis on väga erineva liigikooslusega ja erinevalt majandatud metsi. Muutuva kliima tõttu on aga üha olulisem teada iga metsa süsiniku sidumise võimet. Nüüd näitas Eesti Maaülikooli doktoritöö, et metsa harvendades tasuks jääda mõõdukaks ja lageraie järel tuleks metsa kiiresti uuendada. Heal juhul suudab see sel juhul süsinikku siduda seitsmendal kasvuaastal.

“Metsaökosüsteemide süsiniku sidumise võime sõltub paljudest teguritest, näiteks kasvukohatüübist, seal kasvavatest puuliikidest, nende vanusest ja loomulikult ka metsa majandamise võtetest,” ütleb Kristiina Aun. Milliste võtetega omanik oma metsa majandab, sõltub uurija sõnul omakorda metsast ning omaniku eesmärkidest, teadmistest ja võimalustest.

Eestis leidub aga väga eriilmelisi metsi, mida nende omanikud majandavad samuti igaüks omamoodi. Kui tahta selles paljususes siiski metsade süsinikusidumise võimest aimu saada, on Auna sõnul ühest küljest oluline uurida süsinikuringet Eesti levinumates metsaökosüsteemides. Teisalt peab ta oluliseks hinnata erinevate majandamisvõtete mõju metsade süsinikuringele. Niisiis uuriski Aun oma doktoritöös harvendus- ja lageraie lühiajalist mõju metsaökosüsteemi süsinikuringele männikutes ja arukaasikutes.

Harvenda vähe

“Harvendusraie kuulub hooldusraiete hulka,” tutvustab Kristiina Aun üht uuritud raieliiki. “Seda tehakse noortes ja keskealistes metsades, et parandada neis paremate puude kasvutingimusi.” Ühtlasi aitab harvendusraie kujundada puistu liigilist koosseisu ning eemaldada haigestunud ja vigastustega puud. Auna sõnul annab harvendusraie hea kvaliteedi ja tootlikkusega metsa.”Pealegi kaasneb tugeva harvendusega ka suur tormi- ning lumekahjustuste risk.”

“Uuring oli ajendatud küsimusest, et kas harvendusraie võib muuta puistu lühiajaliselt süsinikku emiteerivaks koosluseks,” seletab doktorant. Vastuse saamiseks uuris ta, kuidas seob harvendatud mets süsinikku kaks aastat peale harvendusraiet. Ootuspäraselt jäi seal Auna sõnul maapealne süsiniku varu väiksemaks. Samuti suutis harvendatud metsa puurinne raiutud puude võrra kehvemini süsinikku siduda. “Samas ei suurenenud süsiniku emissioon mullast ning kokkuvõttes jäid puistud süsinikku siduvateks ökosüsteemideks,” osutab uurija.

Maakera taimestik läheneb kasvu piirile

Kui metsa harvendatakse tugeva raiekraadiga ehk väga hõredaks, on suur oht muuta mets peale raiet ajutiselt süsinikku õhku paiskavaks ökosüsteemiks. Sestap võiks Auna sõnul kaasikute ja männikute hooldamisel eelistada pigem mõõdukat harvendamist. “Pealegi kaasneb tugeva harvendusega ka suur tormi- ning lumekahjustuste risk,” täpsustab ta.

Uuenda kohe

Teine Kristiina Auna uuritud raieliik lageraie on olemuselt uuendusraie. “See tähendab, et enamik ühel alal kasvavatest puudest raiutakse metsa uuendamise ning puidu varumise eesmärgil. Kasvama jäetakse seemnepuud, säilikpuud ja järelkasv,” kirjeldab ta. Lageraiet saab metsaomanik teha alles siis, kui mets on saavutanud metsaseaduses ette nähtud küpsusvanuse või -diameetri.

Saamaks aimu, kui kiiresti taastub süsiniku sidumine lageraie järel tekkinud noores metsas, hindas Aun erinevaid süsinikuvoogusid kuueaastases männinoorendikus. “See osutus mõõdukalt süsinikku emiteerivaks,” ütleb ta. “Seda peamiselt puude väikeste mõõtmete  ja seega ka nende madala produktsiooni tõttu.”

Samas jäi kõnealuses noores männikus süsinikuheide mullast ehk heterotroofne mullahingamine samasse suurusjärku kui vanemates männikutes ja kuusikutes. Nii noortes puistutes kasvavad Auna sõnul puurinde süsiniku varu ja sidumine jõudsalt iga kasvuperioodiga. “Seda arvestades ja eeldades, et mulla heterotroofne mullahingamine ei suurene, muutub uuritud noorendik juba seitsmeaastaselt süsiniku sidujaks,” sõnab Aun.”Niisiis on metsade kiire ja kvaliteetne uuendamine eriti oluline, et uus metsapõlv võimalikult kiiresti kasvama ja süsinikku siduma hakkaks.”

Auna sõnul selgus tema töö tulemustest, et peale lageraiet sõltub noore metsa süsinikubilanss eeskätt puurinde juurdekasvust. “Niisiis on metsade kiire ja kvaliteetne uuendamine eriti oluline, et uus metsapõlv võimalikult kiiresti kasvama ja süsinikku siduma hakkaks,” märgib ta.

Auna sõnul on tema doktoritöö laadsed erinevate metsakoosluste ja -majandusviiside uuringud eeltöö, mille abil saab koostada Eesti metsadele võimalikult täpseid piirkondlikke süsinikusidumise mudeleid. “Kuna põhjapoolkera metsad on olulised süsiniku sidujad ja seeläbi  kliimamuutuste leevendajad, siis on metsade süsinikuringe uuringud aktuaalne valdkond maailmas laiemalt,” ütleb ta.

Samas möönab Aun, et tema doktoritöös selgus vaid metsamajandamise lühiajaline mõju. Tervikpildi saamiseks ja suuremate üldistuste tegemiseks on uurija sõnul oluline jätkata metsaökosüsteemi süsinikuringe põhjalikke uuringuid pikema aja vältel ja erinevates metsakooslustes.

Eesti Maaülikooli doktorant Kristiina Aun kaitseb doktoritöö “Raiete lühiajaline mõju süsiniku voogudele ja varudele erinevates Eesti metsaökosüsteemides. Short-term effect of felling on carbon fluxes and storages in different Estonian forest ecosystems” 27. augustil.

Allikas: ERR