Tõenäoliselt on kõigile metsaomanikele tuttav mure pealetükkivad helistajad, kes justkui iga hinna eest metsa või raieõiguse ära osta tahavad. Sihtmärgiks valitakse peamiselt eakamad metsaomanikud.
Tehinguteni üritatakse jõuda nii meelituste kui ka hirmutamise teel. Meelitatakse peamiselt ettemaksuga, mis lubatakse kohe välja maksta. Kuigi summad võivad tunduda suured, on metsa tegelik väärtus sageli oluliselt kõrgem. Hirmutamistaktika valinud hangeldajad räägivad näiteks kiiresti levivatest ja metsa väärtust vähendavatest metsakahjustustest.
Lepinguid soovitakse tavaliselt sõlmida kiirustades, kohe ja praegu. Nii ei ole metsaomanikul aega oma metsa tegeliku väärtuse kohta uurida.
Aga tark ei torma! Metsas käivad protsessid aeglaselt, ka omanik peaks kõik otsused tegema põhjalikult kaalutledes ning pere ja asjatundjatega, näiteks metsaühistuga nõu pidades.
Kuidas helistajast vabaneda?
Kui füüsilisele isikule helistatakse tema nime ja metsa andmeid teades, on tal õigus küsida, kust on tema isikuandmed saadud ja millisel õiguslikul alusel isikuandmeid kasutatakse. Ilma loata ja õigusliku aluseta on isikuandmete kasutamine keelatud!
Metsaomanikul on õigus nõuda oma andmete kustutamist helistaja andmebaasist. Kui helistaja ikkagi jätkab telefoni teel ründamist, on aidanud numbri blokeerimine. Alati saab ka teha märgukirja või kaebuse andmekaitse inspektsioonile.
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Signe Heibergi sõnul lubab seadus erandkorras inimese poole pöörduda, kui varem on sama teenust või tooteid pakutud. Isikuandmete kaitse seadust ei saa rakendada, kui number valitakse n-ö pimejuhuse teel, isikuandmeid teadmata. Sellisel juhul jääb võimaluseks helistaja number blokeerida.
Kertu Kekk, SA Erametsakeskus kommunikatsioonijuht
Kui helistajad tüütavad:
1. Küsi helistajalt, kellega täpselt tegu ja mil viisil kontaktandmed saadud on ning millisele õiguslikule alusele toetudes isikuandmeid kasutatakse. Füüsilisel isikul on õigus nõuda oma andmete kustutamist helistaja andmebaasist.
2. Kui helistatakse ilma õigusliku aluseta ja/või kustutamispalvele ei reageerita, on inimesel õigus pöörduda andmekaitse inspektsiooni poole. Inimene saab teha inspektsioonile märgukirja või kaebuse (allkirjastatud kaebus ehk sekkumistaotlus tuleks andmekaitse inspektsioonile saata aadressil info@aki.ee või posti teel: Väike-Ameerika 19, 10129 Tallinn. Sekkumistaotluse vormi leiab aadressilt www.aki.ee/et/poordu-inspektsiooni-poole/sekkumistaotlus).
3. Metsaühistu liikmed saavad helistajatele öelda, et ajavad metsaasju vaid läbi oma ühistu. Metsateadmistega abiliste olemasolu on olnud pahatahtlike helistajate jaoks heidutav.
- Nõu saab küsida andmekaitse inspektsiooni nõuandeliinilt 56 202 341 (E–R kell 10–12 ja 14–16) või info@aki.ee.
Allikas: Saarte Hääl
Metsa ost
